Like a boss

Väike pilguheit sellele, millega ma täna tegelenud olen. Moelennuki kavandite tähtaeg on lähenemas ning mul on täpselt pooled valmis - juba viimased kaks nädalat. Tahtsin täna ka ehetega tegeleda, aga materjale pole - veel. Lisaks sellele kõigele olen õppinud kolmeks tööks, üks hullem kui teine.

Aga ma avastasin, et mu arvuti on täis pilte õhtusest taevast ja päikseloojangutest. Terve näituse võiks valmis teha. Selline oli ta igastahes täna.

Everything and so much more...

Ütleme nii, et sellest hetkest, kui ma seda esimest korda eile õhtul nägin, pole ma lakanud seda enda peas aina uuesti ja uuesti läbi mängimast. Kirjeldamatult ilus ja nii siiras. See on midagi enamat kui kunst, midagi palju ülemat.Kui kõik ilus ja siiras siin maailmas ühineb ning otsib väljapääsus, siis sünnib see. Ja ma arvan, et ma ei pea isegi mainima, et Kent on minu lemmik tantsija üldse. Kindlasti jättis see kava minusse sügava jälje.

Supergirls don't cry

Minu vankumatu tervis on vist järele andnud. Olen kinni püüdnud mingisuguse viiruse, mis algas tuumapohmelliga. Esmalt arvasingi, et tegu on pohmelliga - natukene liiga tõsine arvestades alkoholi kogust, mis ma ära jõin(vähemalt nii palju kui ma mäletan). Täna on juba teine päev ning pole just eriti paremaks läinud. Eks siis homme näeb, kas lihtsalt "väike" pohmell või viirus, sest nagu mu sõbranna Lotta ütles:"Ma pole kohanud veel inimest, kelle pohmakas oleks kolm päeva kestnud." Kunagi on ikka esimene kord, ei teagi mida loota.

Anyways ma olen selle nurga meeletult unarusse jätnud, veel enam enda teise blogi, mis asub SIIN. Ma varsti suhteliselt kohe uuendan seda. Aga rääkides konkreetselt sellest siin, otsin ma uusi ideid ja nurki, kuidas seda veergu paremaks ja rohkem isikupärasemaks muuta.

Ahjaa. Ja lisaks sellele on mul umbes triljon projekti käsil ning nende kõikige lõpptulemus ei saa oli midagi kehvemat kui täiuslikkus - peaaegu. Nendes hiljem.

Vot