Till Sverige juhhuu

Sweden it is. Ma ei kujuta ette, mis sorti tripp sellest saab olema, aga  mina kavatsen anda endast kõik, et midagi tuusa välja tuleks.

Vi ses!

Kollane ja merevahuroheline

 Pildid: LF Stores

Käisin täna veits mööda poode ringi, et lihtsalt vaadata, mis kevadel toimuma hakkab. Jälle on pastellilaine kõik vallutanud. Ma olen rohkem puhta erksa värvi armastaja. Niiet olen suht pigis see hooaeg. Aga kuna eelmise aastaga suutsin ma täielikult vallutada punase, siis ma hakkasin mõtlema, mis nüüd. Üks on mul peas juba mõnda aega ringi keerelnud - merevahuroheline. See nimetus on lihtsalt nii totter kuidagi, et jäi meelde ning hakkas meeldima. Võib ju veits trendiga kaasa minna. Ja teine värv on kollane, lihtsalt igasuguse varjundita selge ja puhas kollane. Ma juba mõned asjad vaatasin välja niiet tuleb vaid alesi ootama hakata.

Homme Rootsi ära, ei tea, kuidas seal netiga on niiet laupäevani!

Mina ja teised Moeaknal

 Viimased pildid Moeaknast. Mul õnnestus näha viimast 6 kollektsiooni. Modellidest oleneb ikka nii palju. Ja ma ei mõtle nende kehakuju, seda kui peenikesed ja pikad nad on. Ma mõtlen just seda, mis energia ja suhtumisega nad lavale lähevad. Modell võib teha jamast kollektsioonist midagi väga head, kuid samas ta võib ka tasemel disaini täiesti lamedaks ja jamaks muuta.

Edaspidi üritan nüüd järje peale tagasi saada ning rohkem postitusi tegema hakata. Aga see plaan on tegelikult nurjumisele määratud, sest juba kolme päeva pärast ma sõidan Rootsi kuskile karuperse. Sellest saab üks sitaks vahva tripp olema...

Versus

 MEELETU!!! Viimased ütleme kolm nädalt on olnud meeletud. Märts on olnud üks ürituste sasipundar täis näitlemist, õmblemist, tantsimist ning kübeke õppimist. Niiet ma vabandan, et pole väga ammu siia ühtegi sissekannet teinud, aga see-selleks.

Eile ehk 15. märtsil toimus Viimsi koolis noorte disainerite konkurss Moeaken 2012. Üritusel osalemise peale tulin ma 18. veebruaril. Kuigi ma teadsin, et mul läheb kiireks, molutasin ma kaks esimest nädalat ning suutsin peaaegu valmis teha vaid kaks seelikut. Aga õnneks päästis mind õpetajate ja ühistranspordi streik, mis andis mulle kaks lisa päeva. Siiski valmis viimane pluus kõigest kaks tundi enne show'd.

Minu kollektsiooni idee pärineb täiesti minu enda isiklikust stiilist. Pidev võitlus poisilike vormide ning õrnade naiselike kangaste vahel on igapäevane nähtus. Seda olen ka nüüd üritanud välja tuua. Täiest tavaliste, kuid samas suhtumisega t-särkide kõrvale olen sobitanud lendlevad seelikud ning jõuliste seelikute juurde jälle õrnad pluusid.

Põhivärvid on erksad ja julged, kuid tasakaalu loomiseks on kõrval neil kergemad toonid. Valisin just sellised värvid, sest neid ei ole väga moelavadel kui ka tänavatel just liiga palju näha, üha enam levib taas pastellilaine ning et tuletada endale ja ka teistele meelde tõeliseid värve, siis nii läkski. Arvan, et inimesed peaksid rohkem julgema mängida erinevate silmatorkavate toonidega.

Muusikaks mängis taustal Pendulumi Blood Sugar. Kuigi mind üritati selles ümber veenda, jäin ma endale väga kindlaks ning lõpuks sain isegi kiidusõnu selle eest. Ma olen kindel, et mu modellid tegi väga hea töö ära ning suutsid edastada žüriile kogu kollektsiooni mõtte. Kohtunike kommentaaridest võib järeldada, et kamba peale saime selle ülesandega hakkama ning nad nägid seda, mis ma tahtsin ja see oligi mu ülim eesmärk. 

Lõpetuseks ma tahan veelkord tänada oma modelle ning kõik neid, kes uskusid minusse ka siis, kui mina seda ei teinud(mis oli päris tihti). Õnneks pinge mind ei murdnud ning ma olen tõeliselt uhke enda üle, et suutsin maha panna ühe korraliku debüütkollektsiooni. 

Ps. Pilte tuleb veel...