Where to next?

Ilmselt hästi raske arvata, eksju :) See ya laters

Crazy little things

Pean hakkama oma kehaosi märgistama, et kui ma need laiali jagan, oskan pärast kokku ka panna. Mu elu on praegu nagu trummimäng: iga jäse on ametis erineva asjaga. Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, mis muidu oleks tore, aga nüüd tuleb tööle hakata. Pole jõudnud eelmist tatoveeringutki veel tegelikult üle teha, aga juba kibelen uue järele. Mõni idee on nii südamelähedaseks saanud, et tuleb vaid ära otsustada, kui palju ma tahan, et nad nähtavad oleksid jne.

Pildid Pinterestist ja Tumblrist

Otsused, otsused

Esiteks: tennised. Tulemus minu järjekordsele pean-midagi-ostma-muidu-suren tujule. Esimene koht, kuhu ma sel puhul otsima asun, on Asos. Ma käisin umbes kaks nädalat peaaegu iga päev postkontoris, et küsida, ega mulle pakki pole tulnud. Ainult selleks, et neid lumivalgeid nunnusid vaadata, sest praegu nendega tänavale minemine oleks mõrv. Kasvatan iseloomu.

Teiseks: sall. Läksin H&M'i spordiriideid vaatama ja nii muu seas märkasin lahkudes seda salli. Järgmisel hetkel sattus mulle pihku tumesinine ja imepehme kašmiirsall, mis oli -50%. Ma käisin 15 minutit poes ringi ja mõtlesin, kumma ma siis ostan, olin juba hetkeks valmis need mõlemad endale koja viima, aga ma teadsin, et ei taha seda endale teha. Minult täna just küsiti, et kas šoppamine pakub mulle adrenaliini ja tõsi ta on, pakub küll.

"Mis sitasti, see uuesti"

Ausalt, ma luban ennast kokku võtta ning hakata valmistuma oma unistuste poole pürgimiseks. Ideed aina ketravad ja ketravad mul peas ja ootavad teostamist. 2013 oli fun, ma ütlen, et megafun, parim aasta siiani, aga nüüd tuleb mõelda suurele plaanile. Et lõbu toidaks. Ma otsustasin, et ma tahan, mõõdukalt muidugi. Kui liiga palju tahta, siis see pole ka hea. Ma tahan maailmale näidata, mis minus peitub.