Elu on eriti raskeks kätte läinud. Paar päeva tagasi jäin haigeks ning keegi ei tea, mis see on. Mis kõige hullem on see, et seda on otseselt välja näha. Mitte ainult silmadest ja olekust, aga sümptomid on silmaga nähtavad. Mitte miski ei vii minu enesekindlust kergemini alla kui tervise jamad. Ja nüüd on mul veel herilane kaa toas! Aga lõbus on viimased Tallinnas veedetavad päevad kodus liikumatult veeta, sest ma ei saa käiagi korralikult.
Anyways kahe nädala pärast pakin ma juba Itaaliasse sõiduks. Põrutan perega Toscanasse! See kõlab juba hästi, AGA - asi läheb paremaks. Kuus ööd peatume kuskil Veneetsia lähedal ilusas linnakeses, kus meil on renditud kaks korterit BASSEINI JA PÖÖÖRFEKT VIU'ga. Ei jõua hästi ära oodata, aga samas ei tohi enda ootusi väga üles ka kerida, sest siis on liiga lihtne pettuda. Jama on see, et me lendame odavlennuga, mis tähendab, et käsipagas võib olla ainult 5kilo ning lisapagas maksab hinge hinda. Ma näen juba õudusunenägusid sellest, kuidas mu asjad kõik kaasa ei mahu.
Ja veel muutustest. Minu arvtuti on juba nii ära väisnud ja selles saab süüdistada ainult mind. Uus arvuti on juba olemas, aga mul nii palju dokumente, filme, muusikat, programme ja pilte, mida teises kompuutris ei ole. Olen sunnitud välja töötama süsteemi, kuidas kõik vajalik ja oluline ühest arvutist teise kolida. Aga ma olen juba loomult üsnagi organiseerimatu - saab raske olema.
Putukad on lollid !
No comments:
Post a Comment