Me kõik ootasime nii kaua, aga kas siis seda? Mul on põhimõtteliselt esimene vaba päev, teisipäevast laupäevani olin tööl. Töö on päris huvitav, aga raske. Nüüd on jalad õnneks juba peaaegu ära harjunud ja nalja saab ka kõvasti. Põhiliselt küll just Briti poissmeestega, nad on kõige vajumukamad ja nilbemad. Tippi saab ikka päris korralikult, vahel juhub, et midagi ei tule. Koosseis on tegelikult tore, vene keelt saab palju praktiseerida ja muidugi inglise keelt. Laupäeval just üks soome mees küsis minult, kust ma pärit olen. Ja kui ma vastasin, et Eestist ikka siis ta küsis, et kas ma olen koolis nii hästi inglise keelt rääkima õppinud. Pole paha.
Kolmapäeval läksin peale tööd vanematega Vapianosse sööma ja siis sealt kohe marsa peale ja Laulasmaale. Kahju, et ilmaga nii läks, sest nii külm oli kogu aeg, et raske oli olla. Ja kuna mul järgmine hommik töö oli, siis ma juua ka ei saanud. Hommikul esimese marsa peale ja Jakobisse paariks tunniks magama. Lõpuks sain ikkagi korralikult välja puhatud.
Nüüd alles neljapäeval tööle, reedel ka ja siis õhtul juba mingi läbrakas. Selleks ajaks peaks idee poolest tervisega kõik korras ka olema, nii et saab jälle jooma hakata. Can't wait!
No comments:
Post a Comment