Kaks päeva järjest olen "mäel" käinud. Kodus saapad jalga, tipa-tapa koopa juurde, sealt tipa-tapa varustus õlal üles, nats üle põllu ja tipa-tapa varustus õlal majaka juurde. Jõhker trenn. Olen nii palju saabastes käinud, et täna linnas ei osanud enam normaalselt käia. Eile oli veits rahulikum, suht mõttetu, algul olime majaka juures, aga sealt läksime ühte teise kohta edasi, kus oli tuusam.
Täna olime kogu aja majaka juures, sest pleiss oli vaba, eile mingi tüüp kohendas hüppeid. Kohe esimesel panin kogemata käna ning lõin põlve mingil kombel vastu parema suusa kanti ära, teine põlv ka nüüd paistes. Aga siis kobisimegi lahedamale osale üle. Esimene laskumine seal tuli suusk hüppe peal alt ära ning ma olin sunnitud maanduma ühe suusa peale ja imekombel käin ma püsti! Ja siis ei tule paari joogi ja kontsadega toime. Katre sõitis kelguga, eile põrutas hüpekas lõpuks sabakondi ära, täna sõitis niisama. Enamik laskumistest lõppesid tal küllili, aga ühe õnnestunud sõidu lõpetas ta solgitorule otsa sõitmisega.
Täna oli päris palju jalutajaid ja kelgutajaid. Üks poiss tuli kelguga alla sealt, kus me Katrega eile algul olime. Seal ikkagi päris norm hüpekas, tüüp sõitis täiesti ülevalt hüppesse ja nii kui ta õhku tõusis, pani kelk alt minema ja liiga kergelt on öeldud, et ta mäest alla kukerpallitas, sest need olid pigem hundirattad. Ma mõtlesin, et poiss sai surma või midagi, aga siis ta tõstis näo lumest üles ja ütles:"Päris lahe oli" ning naeris. Minu masti tüüp.
Pleiss midagi väga erilist ei ole, aga tšill ikkagi. Mega pöörfi nv lihtsalt.
No comments:
Post a Comment