Lost in my mind

Reedel oli meil tüdrukutega päris lõbus hommik, sest Lotta tahtis teha väikse pildistamise. Jällegi tunnistan ausalt, et mulle meeldib jääda rohkem kaamera taha kui selle ette. Ma elasin nii sisse enda rolli, et naljakas kohe.

Mul on see aken juba mitu päeva lahti olnud, et lõpuni kirjutada. Ilmselgelt see vist ei juhtugi, sest töökoolelu ei ooota.

murenurk

Ma vaatan enda kappi ja näen ainult hunnik riideid, mida ma ei viitsi enam kanda, aga ma lähen homme Stockholmi ja kohver vajab pakkimist. Ja siis ma suundusingi netiavarustesse inspiratsiooni otsima, aga kui aus olla, siis see tegi asja ainult hullemaks.

Ma pole kunagi eriline Burberry Prorsumi fänn olnud (kui jätta välja klassikaline Burberry, mida ma väga armastan), aga nende Pre-Fall 2014 esindab just seda naist, kes ma praegu olla tahan. Elegantselt chic, sundimatult väljapeetud, võimukas. Mida ma ikka nende põhimõtetega teen - kus mu rikas mees nüüd ongi?!

Overjoyed

Ma tunnen ennast viimasel ajal kuidagi väga out-of-place, aga kui ma saan jalga ühed mõnusad korralikud teksad, selga suvalise t-särgi ja alla parajad kontsad, on kõik mingiks ajaks jälle korras.

Ps. Ma olen superõnnelik nende päikseprillide üle, mis mu kallis endine kolleeg kinkis.

Let's talk about boots, boots and more boots

1. Bershka 2. River Island 3. ASOS 4. Bershka 5. H&M 6. H&M 7. Nelly 8. H&M 9. River Island

Ma pean midagi üles tunnistama. Mul on olnud tõsiseid raskusi sügise ja külmaga kohanemisel, sest mul lihtsalt ei ole vastavaid riideid. Tennise sisse väga sokke ei pane ja saapad on ka ainukesed need, mis ma eelmisel aastal Zarast ostsin ja kuigi ma olen kontsainimene, siis iga päev ka ei jaksa ühtede samade kontsadega käia. Aga ma ei suuda otsustada, milliseid saapaid ma tahan siis endale veel. Või tegelikult ma täpselt tean, et ma taha kõiki neid, mis ma välja tõin, aga raskus seisneb järjekorras, milles nad osta. Mis minu prioriteedid on? Mugav ja soe kuid pigem sportlik nagu Nelly roomikud või midagi kõrgemat, viisakamat ja huvitavamat River Islandilt. Või mugavus jätta nõrkadele ning osta need kick-ass bootsid H&M-st millest ühed on veel kõrge säärega? Ja mul on tekkinud uus nõrkus beežide poolsaabaste suhtes. Kus mu prints valges Lexuses on?!

Burning Hot, Hot, Hot

Pildid on Tumblr-st

How sexy is that?! Ma vastan, et hullult! Mul on nii kahju, et mul pole kapis isegi põlvedeni saapaid, isegi mitte madalaid, ja ma pole leindud ka kuskilt veel selliseid, mis mu südame seisma jätaks, sest enamus on kõik madala tallaga ning näevad kuidagi jube robustsed ja mehised välja. Mul on kahju, sest need saapad näevad eriti kenad ja efektsed välja palja ihu peal lühikese kleidi/seeliku/püksiga ning isegi minu jaoks hakkab palja säärega ringi käimise aeg läbi saama. Talvel võib ehk isegi musta sukaga ära ajada, aga siiski.

The brighter side

  Ma olen täiesti kindel, et meil kõigil on vähemalt kord elus periood, kui must on lemmikvärv ja kõik, mis on natukenegi heledam, riivab silma. Suure tõenäosusega räägib minus just see sama periood, kui ma ütlen, et ma viimasel ajal kannan ainult tumedaid ja neutraalseid riideid. Sest must (tume) on nii lihtne, nii väljapeetud, samas kui valge on lihtsameelne ja värvid lapsikud ning jube kapriissed. Ja siis  ma otsustasingi kompromissiks osta selle megahea mustvalge särgi. Lõige on täpselt see üks ainus lõige, mis on täpselt mulle mõeldud ja mustri peale ma mõtlesin, et why not, midagi natukene pirtsakamat vahelduseks. (Ärme unusta, et ka musta saab ennast väga julgelt riietada, tegelikult)

Oh yes I did

Kott: H&M

Mäletad, kui sa olid teises klassis ja kõik, mis oli otsast laienev või narmastega, oli kõige ägedam? Ja siis sa said 13 ning tahtsid pea häbist liiva alla peita, sest mõtlesid, mis sul ometi viga oli. Ja järsku sa oled 20 ning narmad tunduvad jälle kahtlaselt lahedad, et sa ei tea, kas ühiskond kiidab heaks või sildistab hukkamõistvalt "lapsikuks"või veel hullem mingiks "boheemlaseks". Igatahes oli mul täna selline fuck it moment, kui ma lihtsalt haarasin selle koti riiulilt, jalutasin otsejoones, nina püsti, kassasse ning ostsin ta ära. Vot!

Guess who's back vol3?

Style.com - Tracy Reese SS15


Äkki nüüd päriselt, sest lootust on jääda kooliga vähekene kodusemaks. Muidu jooksen ringi nagu peata kana ja ise ka aru saa, kuhu kogu see aeg kaob. Ma ju ei tee mitte midagi?! Või? Võib arvata, et vähekene naiivne on loota rohkemat aega kooli kõrvalt, aga mina loodan. Pluss ma olen järjest läbi käinud peaaaegu kõik seni lavadel kõndinud kevadkollektsioonid ja mul on nii hea meel, kui palju ilu ma näen.

Ma olen veits lost oma stiiliga ja loodan blogiga ennast taas järje peale saada. Ma luban! Aga üht ma tean: see leopardimustriga mantel on to die for!

Nägudeni!

Comeback

Halleluujah!!! Ma sain lõpuks endale uue (süle)arvuti, millega ma saan päriselt midagi teha ka!

Esimest korda üle pika aja saan jälle vabamalt hingata. Esiteks töö, teiseks see lämbe ilm ja kolmandaks minu umbne pööning on mulle peale rõhunud ja nüüd on lootust, et läheb kergemaks. Tegin kahe nädalaga ära oma ühe kuu töötundide normi ja päris võhmale võttis. Samas mul on hea meel, et ma taas järje peal olen, pall on veerama saadud, tuleb vaid hoogu säilitada. Suvele ma mõelda ei julge. Tulemas on nii palju üritusi ja tegemisi, et lasen kõigel jooksvalt juhtuda. Lõpuks läheb kõik nii, nagu minema peab. Saab pettuda vaid enda ootustes ja kui neid pole, siis ei saa ka midagi otseselt valesti ju minna. Ehk siis see on minu selle suve strateegia - strateegia puudumine.

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Olgu see armastus missugune tahes. Mina kavatsen igaljuhul taasäratada oma armastuse moe ja garderoobi vastu. Nimekiri on jube pikaks kasvanud ja kuskilt otsast peab alustama. Üleüldse mulle meeldib erinevaid nimekirju koostada. Üks nendest kannab nime "Moeröögatused, mis mulle mitte kunagi meeldima ei hakka!!!". Olen üllatusega avastanud, et päris mõnigi röögatus on leidnud oma uue koha ühes teises nimekirjas - "Pean saama, muidu suren."

Ma mäletan, et mu emal olid kunagi sellised ja ma jälestasin neid. Olgu, võib-olla jälestama on vähekene karm sõna, aga mulle kohe üldse ei meeldinud. Tavaliste plätudega oli mul nagu kitsaste teksadega. Olid olemas ainult alt laienevad teksad ja plätudel läks üks rihm üle jala ja kõik. Siis tulid järsku ei kuskilt varbavahega plätud ja alt kitsenevad teksased ja neist sai ainukene tõde, uus norm. 

 Ja siis tuli Céline oma 2013. aasta kevadkollektsioonis välja karvaste sisetaldadega ja ma mõtlesin: "Oh my god, miks need jälle tagasi on?" Ei meeldinud. Kuni selle aastani. Kevad hakkas märku andma ja üha rohkem hakkasid mulle igal pool netiavarustes silma torkama need sandaalid/plätud ja pähe tekkis pilt minust kuumal Maltal mööda mereranda nendega jalutamas. Sealt hakkas see pilt aina edasi ketrama ja nüüd ma olen kahevahel - osta või mitte? 

Sandaalid: Nelly.com

Ps. Alt laienevad teksased on endiselt minu jaoks (õnneks) ei-ei.

Post-show depression

Fotod: Marit Karp

Protest - Moeaken 2014

Helis, Helin, Egle, Katre, Kirsti ja Brigitta

Soeng ja meik: Gethe Rohumägi

Ja ma sain hakkama järjekordse kollektsiooniga. Põhiline osa valmis viimase kahe nädala jooksul ning selle ajaga ma avastasin endas midagi uut ja tänu sellele tean, mida edasi tahan teha. Ma panin "Protesti" nii palju tundeid ja nüüd saan lõpuks vabamalt hingata. Lootust on ja ilu ei kao kuskile.

Mul on hea meel, et mul on nii lahedad sõbrannad ja toetav perekond. Ning ärme unusta mainida päevakangelasi, minu uusi kingi, mis ma vahetult enne show'd  Zara'st soetasin. 

Ma ei tea, mis ma nüüd tegema hakkan, tühi tunne kuidagi.

Paha tüdruk

Tööd pole ja kooli ka mitte, aga see absull ei tähenda, et ma diivanil telekat hommikust õhtuni vaatan. Äratus on kell üheksa hommikul, käbe jõuksi, siis vajadusel jälle kangaste järele luurama, käbe koju ja masina taha. Show on juba järgmisel neljapäeval ja ma olen peaaegu pool oma kollektsioonist valmis saanud. Ups. In it to win it. Väheke inspiratsiooni, mis aitab mul peatumata edasi kedrata.

Ja nii saigi minu pooltunnine paus läbi.

Muide, ma olen kõvasti aktiivsem Tumblr'is ja Instagramis