Rootsist läksin ma otse Tartusse. Autos jäin juba korraks magama, aga siis paps ei saanud jätta mind kiusamata niiet väike uinak jäi vaid tühipaljaks unistuseks. Sünnipäev toimus tartu ülikooli keemia instituudis Cemicumis ning emaus külalistest olidki just selle sama maja töötajad või lihtsalt keemikud. Igalpool oli kuulda keemiat ja keemia ja veel kord keemiat niiet mina tundsin ennast väga vales kohas olevat. Esimesed paar tundi olid väga rasked, sest ma olin nii väsinud, et ma oleks peaaegu püstijalu magama jäänud. Õnneks või kahjuks see periood läks mööda ja ma jõudsin juba järgmisesse etappi. Ma tundsin nagu oleksin purjus, laeva kõikumist oli ikka veel nii hästi tunda niiet ma lausa tuikusin käies.
Mingi üheteistkümneks läksime Pargi tänavale tagasi ja juba kell 12 ma magasin.
No comments:
Post a Comment