Kui mult küsitaks 10, 20 või isegi 30 aasta pärast, mis raamat on minusse kõige suurema jälje jätnud, kõige rohkem korda läinud, siis ma julgen kindlalt vastata Harry Potteri kõik teosed. Ma olen kõiki osi lugematuid kordi läbi lugenud, aga alles see suvi ma võtsin kätte ning hakkas "Tarkade kivist" pihta ning ei lõpetanud enne kui "Surma vägised" sai läbi. Iga kord kui ma olen kõige viimase rea läbi lugenud, poeb hinge väike kurbus, sest ma ei tea, millal ma saan jälle mööda Sigatüüka koridore jalutada. Need raamatud on nii endasse haaravad, et ma nagu oleksin sukeldunud mõtesõelas kellegi mälestustesse ning näeksin kõike kõrvalt. Ja nüüd ma pean ootama jälle, et paari aasta pärast uuesti seda taasavastamisrõõmu tunda.
No comments:
Post a Comment